Hingamine on eluliselt tähtis. Keha peab toiduta vastu nädalaid ja veeta mitu päeva, kuid hapnikunäljas ei suuda sa elada kauem kui mõne minuti.

See on midagi sedavõrd lihtsat, et väga vähesed pööravad sellele üldse mingit tähelepanu, kuid ometi on see tervise tagamiseks ja loomulikuks tervenemiseks oluline. Seetõttu tahangi kirjutada hingamise tähtsusest.

1) Hingamine vabastab su keha sinna kogunenud jääkainetest. Inimese keha on loodud selliselt, et 70% kehasse kogunenud jääkainetest väljub hingamise kaudu. Kui sa ei hinga korralikult sügavalt, ei vabasta sa keha mürkidest ja kui mürgised ained kehasse jäävad, tekivad bakterid ning sisse tungivad parasiitorganismid ja viirused.

hingamine

 

2) Hingamine stimuleerib aju arengut. Kui meditatsiooni ajal kasutatakse kontrollitud hingamist, siis võib see suurendada aju mahtu. 2005. aastal Harvardi teadlaste poolt läbi viidud uuringu põhjal aitab hingamisele keskendunud meditatsioon suurendada ajukoore paksust.

 

3)Hingates aitad sa oma keha toita, sest just hapnik transpordib sinu poolt tarbitavad toitained kehasse laiali. Sa võid süüa maailma parimaid toite ning neelata kõige kallimaid ja mõjusamaid vitamiine ja mineraallisandeid, kuid neist pole mingit kasu, kui toitaineid ei transpordita kõikidesse keharakkudesse, ja transpordi tõhustamiseks tuleb sul hästi hingata.

4) Sügav hingamine aitab leevendada valu. Kui inimene tunneb valu, on tema automaatne reaktsioon hinge kinni hoida justkui arvates et kui ei hinga, valu kaob. Vastupidi, valul aitab vabaneda sügav hingamine – ega siis ilmaasjata last ootavatele naistele enne sünnitust sügavat hingamist ei õpetata.

5) Sügav hingamine masseerib su organeid. Diafragma liikumine sügava hingamise ajal masseerib kõhtu, peensoolt, maksa ja kõhunääret. Diafragma ülemise osa liikumine masseerib ka südant. Sissehingates diafragma ja kõht tõusevad kergelt – selline liikumine masseerib elutähtsaid organeid ja parandab neis tsirkulatsiooni. Keskendatud sügav hingamine ka tugevdab ja toniseerib su kõhulihaseid.

6) Sügav hingamine parandab südame löögisagedust. Madalat südamelöögisageduse muutlikkust (SLM, heart rate variability – HRV) on seostatud suurenenud südameinfarkti ohuga. Teadlased on leidnud, et tavaline sügav hingamine aitab tervetel katsealustel parandada südamelöögisageduse muutlikkust.

7) Sügav hingamine alandab stressitaset. Kui sinu hingamine on pinnapealne, siis on su keha tõenäoliselt stressile reageerimise “ründa või põgene“ staadiumis. Kui võtad aega minuti või kaks lihtsalt istuda ja sügavalt hingata, aitab see kehal rahuneda ning muuta reageerimist mitte sümpaatilisel vaid parasümpaatilisel närvisüsteemil põhinevaks. Sümpaatiline närvisüsteem on seotud “ründa või põgene“ laadi reaktsioonidega ning parasümpaatilise närvisüsteemi staadiumis on sõnum kehale “lõdvestu ja võta vastu”

8) Sügav hingamine alandab vererõhku.  Kõigest paar minutit sügavat aeglast hingamist päevas aitab alandada vererõhku. Seni teati hästi, et sügav hingamine aitab ajutiselt lõõgastada ja laiendada veresooni, kuid uuemate uurimuste kohaselt aitab see ka pikemas plaanis vererõhku alandada.

9) Sügav hingamine aitab põletada rasva.  Oled sa kunagi näinud, mis juhtub tulega, kui sellele õhku puhuda? Leegid tõusevad kõrgemale ja tuli põleb eredamalt. Sama juhtub ka kehas, kui rakud kaloreid põletavad. Hapnik annab sellele protsessile vunki juurde ja toodab nii energiat.